Sinise e. söödava kuslapuu marjad on esimesed, millega võime aias maiustada. Nende esmapropageerija au kuulub venelasele Mitšurinile, kes juba 1909.a. soovitas neid aias kasvatada. Siiani uurivad venelased hoolega kuslapuu viljade omadusi. Tuumafüüsikud Obninskist on leidnud, et marjad avaldavad positiivset mõju inimese bioväljale. Rahvameditsiinis kasutatakse marju kusepõie haiguste, maksakahjustuste, hüpertoonia ja kehvveresuse raviks. Lehtedest ja õitest keedetud teega kuristatakse haiget kurku ja ravitakse nahahaigusi. Noortest võrsetest valmistatud teega võib loputada juukseid. Pidada aitama juuste väljalangemise korral. Looduses kasvab sinine kuslapuu Kaug-Idas, Kamtšatkal, Sahhalinil ja Kuriili saartel. Armastab kasvada jõgede kallastel ja soode servades. Marjad meenutavad pisut sinikaid - rohkem või vähem pikergused tumesinised vahakirmega kaetud marjad. Maitse on omapärane, meeldiv. Valminud marjad kipuvad pudenema. Korjatud marjad seisavad vaid 1...3 päeva. Marju võib keeta moosiks, külmutada, kuivatada, nendest võib teha mahla. Mahlaga saab värvida želeesid, veine, limonaade.